Mängimise roll õppimisel
Suvemäe rakendab õppeprotsessis vaba mängu, mis ühendab sotsiaalse, emotsionaalse ja akadeemilise õppimise erinevates õpperuumides, õues ja linnaruumis. Mängu osakaal on suur kõige nooremas vanuseastmes ning taandub laste akadeemilise õppimise võimekuse kasvades. Kogedes konflikte ja sõprussuhteid, hirmu, rõõmu, ebakindlust ja enesekindlust läbi mängu, õpib laps oma emotsioonide ja vajadustega toime tulema loomulikul viisil. Ühtlasi läbi avastuste ja kogemuste omandavad lapsed lihtsamalt uusi teadmisi. Läbi mängu omandab laps teadmised lähtuvalt sisemisest huvist ning seega on õpitu tähendusrikkam ning püsib lapsel ka kauem meeles.
Meie kogemuse põhjal on paljudel 1. ja 2. klassi lastel esinenud mängupuudust ehk on tegeletud akadeemilise õppega, mil õpilased pole selleks veel valmis. Usume, et lastel on efektiivseks õppetööks vaja esialgu katta oma mängulised vajadused, sõlmida sõprussidemeid, sattuda konfliktidesse ja teha tutvust ümbritsevaga. Nõnda tekib võimalus õppida turvalises keskkonnas kasutama tööriistu konfliktide lahendamiseks, kompromissidele jõudmiseks ja empaatia arendamiseks. Aktiivselt sotsiaalseid oskusi arendades tõuseb laste enesehinnang ja nad leiavad oma hääle. Juba 3. klassis leiab aset üleminek aktiivsemale poolstruktureeritud õppetegevusele, mis jätab piisavalt aega oma huvialade avastamiseks, uurimiseks ja teistega jagamiseks.
Sellest hoolimata ei ole Suvemäe eesmärk õpilaste motiveerimiseks kõike „mängima hakata“. Meie seisukoht on, et akadeemilise õppimise ja õpilaste algatatud tegevuste vahel on vaja leida tasakaal. Saavutamaks tasakaalu, on meie õpilastel võimalus autonoomselt otsustada, kuidas nad kasutavad ligikaudu poole enda koolis veedetud ajast. Õpilastel tekib reaalne vajadus arendada oma ajaplaneerimisoskusi ja võimet näha seoseid reaalsete kogemuste ja enda huvide vahel.
